Oskused ja harjutamine

Mootorattaga sõitmine on ilmselgelt ohtlikum kui autoga. Eriti ohtlikuks võib osutuda see periood, kui kogemust on veel vähe aga on tekkinud juba teatud mugavus (ja näiteks pole veel päris ohtlikke olukordi tekkinud). Kõige kasulikum investeering on intensiivselt omal käel edasi õppida ja harjutada – et vältida mugavustsooni sattumist. Lisaks on paljud harjutused ka üsna lõbusad ja näiteks slow speed stuff ei vaja palju ruumi.

Mootorratta harjutusi on lõputult ja tihti leiab ka vastukäivat infot. Seega tasub kindlasti uurida erinevat materjali, vaadata sama infot mitmest allikast, ja võimalusel harjutada kontrollitud keskkonnas, kindlasti liiklusest eemal. Allolevad viited on ainult sissejuhatus paljudesse olulistesse teemadesse, aga ehk annab see suuna kätte.

Kurvide läbimine ja nähtavus:

Sõidujoone valik ja kurvide läbimine on väga oluline teema, kus enda arust ettevaatlikumalt sõitmine võib teatud olukordades hoopis ohtlikumaks osutuda. Selle jaoks on oluline valida mõistlik sõidukiirus, aru saada võimalikest ohtudest, ja eraldi palju sujuvat pidurdamist harjutada. Trailbraking on samuti väärt oskus, mis võib tekitatada rohkem ruumi ja varu sõidujoone otsuseid teha.

Allolevad videod annavad hea sissejuhatuse kurvide sõidujoone valiku ja ohtude osas:

Haarduvus ja pidamine:

Mootorratta kontakt teega on enamasti kaks pisikest punkti – 1 mõlemal rehvil. Ja suur mõju pidamisele on ratta raskuskeskmel – kiirendades liigub raskuskese tagumisele rehvile, ja pidurdades rohkem esimesele.

Eraldi mängib suurt rolli veel mootorratta kaldenurk. Kuigi vähese kogemusega sõitjad kallutavad tegelikult palju vähem, kui ratta peal võib tunduda, siis kasulik on teada, et mida rohkem on ratas kallutatud, seda vähem jääb varu piduri või gaasi lisamiseks.

Üks klassikaline video, mida peaks vaatama antud teemal:

Pidurdamine:

Pidurdamine on üks kõige väärtuslikumaid oskusi, mida tasub kogu aeg harjutada. Seda on kõige rohkem vaja just siis, kui juhtuvad asjad, mida ise kontrollida ei saa – metsloom teel, auto keerab ette, mõni muu takistus jne. Kui on ohutult ja kontrollitud keskkonnas võimalik (jätkukursused, sõidupäevad jms), siis kindlasti oleks hea hädapidurdamist päris sõidukiirusel kogeda enne, kui seda päriselt vaja läheb. Isegi pikemalt spetsiifiliselt harjutades ei saa kindel olla, et ohuolukorras esipidurit ei kraba.

Pidurdamise puhul tasub eraldi uurida veel tagumise piduri effektiivset kasutamist ja mootoriga pidurdamist. Lisaks veel ABS eripärad, ja ADV/offroadi eripärad ja palju muud – sõltuvalt kus ja millega sõita.

Trailbraking väärib pigem eraldi uurimist – see ei ole “pidurdamine sirgel”, vaid tehnika, mis seob pidurdamise, sõidujoone valiku ja ohutu kiiruse kurvi sisenemisel üheks tervikuks.

Üks detailsem sissejuhatav video:

Ohutu sõidustrateegia (defensive riding):

Defensive riding võib tunduda kergelt depressiivne mõtteviis, et kogu aeg võib midagi valesti minna. Aga parem on mõelda sellest kui lihtsasti tekkivast harjumusest olla kursis sellega, mis ümberringi toimub. Mida vähem peab ootamatustele viimasel hetkel reageerima, seda lihtsam ja muretum endal on.

Näiteks kaugemal fooris on endiselt roheline tuli juba pikemat aega, ja sinu ees samal sõidurajal on auto. Mida kauem roheline on fooris olnud, seda tõenäolisem on, et varsti tuleb kollane – tihti sõidetakse kollasega läbi, aga ei tohiks seda eeldada.

Või maanteel sõites, kui põld asendub metsatukaga, siis eriti varahommikul on kindlasti suurem tõenäosus, et loom võib metsatukast teed ületada. Tihedas liikluses foori taga seistes tasub ennast mitte kinni sõita ees oleva auto taha. Äkki on vaja kiiresti rida vahetada jne.

Ohtudega arvestamisest ja reaktsioonikiirusest:

Trailbraking:

Trailbraking on tehnika, kus sa ei lõpeta pidurdamist järsult enne kurvi, vaid kasutad pidurit sujuvalt kurvi sisenemiseks. See aitab hoida ratta geomeetria kontrolli all ja jätab rohkem “varu” teha korrektuure – näiteks kui selgub, et kiirus oli natuke liiga suur või nähtavus kurvis on väga halb jne.

Kui liiga järsult esipidur lahti lasta, siis ratta raskuskese kandub rohkem taha ja esiratta haarduvus väheneb. Eriti ohtlik on see, kui ratas on kallutatud. Seega sujuv ja kerge pidurdamine on väga oluline asi, mida harjutada. Samas peaks see tagama, et ratta pöörab natuke paremini ja esimene rehv “istub” staabilsemalt teel.

Eraldi väärib kindlasti uurimist ja harjutamist ka kurvis pidurdamine, kui kurvide läbimisel on tunne juba mugavam. Alati ei tea, mis kurvi taga on, ja võib olla vajadus ka kurvis ohtutult päriselt hoog kiiresti maha saada (aga peaks kindlasti kontrollitult ja liiklusest eemal harjutama).

Asjalik sissejuhatav video:

Aeglane sõit ja kontroll:

Aeglase sõidu manöövrid on A kategooria lubade kohustuslik osa, aga kindlasti tasub samu harjutusi edasi teha ja palju muud ka juurde õppida. Lisaks aitab see ka tavakiirusel sõita sujuvamalt (eriti tihedas liikluses), kuna õpetab sidurit, pidurit, gaasi progressiivselt kasutama. Ja ADV/offroadi jaoks on kindlasti vaja head kontrolli ratta üle igal kiirusel – eriti kui alustada mõnel suuremal seiklusrattal.

Oskusi tasub lihvida eraldi harjutuste kaudu, et neid hiljem kombineerida. Aga oskusliku üleüldise käsitlemise näiteid leiab tihti motopolitsei võistluste videodest:

Eraldi veel väärt oskus – kuigi tänaval/maanteel sõites võib hea õnne korral mitu aastat minna, enne kui maha kukkunud ratast üksi püsti tõstma peab, siis ADV puhul on see pigem väga tavapärane. Aga isegi kui metsa ei roni, siis tasub ikka õiged tõstmise võtted selgeks õppida ja oma ratta peal aeg-ajalt treenida – võib näiteks pehmenduseks vana autorehvi alla panna.